 |
||||
 |
||||
 suprjadki@gmail.com +372 56 474 722 
|
Meist:
Detsembrikuus 2024. aastal tähistab Narva folklooriansambel “Supryadki” oma 40. aastapäeva. Ansambel sündis 1984. aastal Narva Muusikakooli õpetajate uusaastapeol, kus esmakordselt esitati koljadaasid (näärisandikombeid) ja jõuluennustusi.
Narva Muuseumi juures hakkas folkooriansambel Suprjadki tegutsema 1991. aastal. Sellega ühendati materiaalse kultuuripärandi kogumine, säilitamine ja esitamine. Laulude ja vanade kommete elav esitus on olnud läbi aegade inimeste elu ja nende kultuuri lahutamatuks osaks. Ansambli esimene kava ehitati üles kontsert-loengu vormis: tutvustati vene kalendrikombeid ja esitati Venemaa erinevate regioonide laule, samuti ekspeditsioonidel üleskirjutatud laule, mille olid kogunud ansambli liikmed oma õpingute ajal Moskva ja Leningradi ülikoolides. Kasutati ka juba avaldatud ekspeditsioonide materjale.
Narva Muuseumi juurdes hakati tegelema eelkõige Eesti ja Venemaa piiräärsete rahvaste, s.o venelaste, eestlaste, vadjate, isurite ja setude traditsioonilise kultuuri kogumise, taastamise ja populariseerimisega.
Ansambel Suprjadki tegeleb ka aktiivselt valgustava tööga. 40 aasta jooksul on toimunud suur arv loeng-kontserte, eesti ja vene rahvakalendril ja perekondlikel tavadel põhinevaid muusikaetendusi, mille valmimisse on kaasatud elukutselisi lavastajaid.
1992. aastal osales ansambel esimesel folkoorifestivalil Suzdalis (Venemaa), kus toimunud konkursil saavutati esimene koht. Seal jõuti arusaamisele, et tähelepanu tuleb pöörata oma ümbruskonna lauludele ja neid tuleb õppida tingimata ekspeditsioonidelt kogutud audiosalvestistelt, mitte lahtišifreeritud nootide järgi.
Esimene ekspeditsioon saigi teoks 1994. aastal, kui mindi nii Kagu-Eesti vene ja eesti asulatesse kui ka eesti-vene segaasulatesse nagu Räpina, Võõpsu ja Lüübnitsa. Alates 1999. aastast tegeleb ansambel materjalide kogumisega ka Eesti vanausuliste asulates (Mustvees, Rajal, Kükitas, Tihedas, Kallastel, Kolkjas, Kasepääs ja Varnjas). Tänu sellele ansambli repertuaar täieneb uute lauludega.
Ansambel on osalenud paljudel vabariiklikel ja rahvusvahelistel folkoorifestivalidel, võtnud osa õpitubadest, seminaridest ja konverentsidest nii Eestis kui ka Venemaal, Leedus, Gruusias, Saksamaal, Belgias, Itaalias, Soomes, Poolas, Hispaanias ja Kreekas.
Koolide õpetajatele ja lasteaedade muusikaõpetajatele korraldatakse seminare ja õpitubasid rahvakalendri tähtpäevade tutvustamiseks, kaasates sinna nii Eesti kui ka Venemaa parimaid folkloorispetsialiste.
Suprjadki on Eesti ja Venemaa folklooriühingute liige. 2004. aastal omistas Eesti Rahvuslik Folkoorinõukogu (C.I.O.F.F. Estonia) ansamblile kõrgema kategooria autentse folkloori esitamise alal. Ansamblit on autasustatud paljude preemiatega traditsioonilise kultuuri säilitamise eest. Eesti režissörid tegid ansamblist dokumentaalfilme (Arvo Iho – 2004, Gennadi ja Jelena Meleshko – 2010).
Folkooriansamel Suprjadki on lindistanud 6 CD plaati. Esimesel plaadil on Venemaa erinevate regioonide kalendri- ja pulmalaulud. Teisel Leningradi, Pihkva ja Branski oblasti, kui ka eesti ja isuri laulud. Kolmandal vene ja eesti linnaromansid, mis on üles kirjutatud vene vanausuliste juures Kallastel ja Siberisse ümberasunud eestlastelt. 2009. aasta lõpus lasti välja 2 CD-plaati. Ühel plaadil on Peipsi-äärsete vanausuliste juures aastail 2006–2008 kogutud vaimulikud laulud ja teisel kaasaegses töötluses rahvalaulud, mida ansambel Suprjadki esitab koos Narva rockgrupiga AveNue. Aastal 2012 andis ansambel “Suprjadki” välja topelplaadi eesti ja vene ringmängudega (audio ja video).
|
|||
|
||||
